Eile, pühapäeval 25. novembril, käisime kutsal järel. Pireti antud õpetussõnad kuulatud, mähkisime kutsa tekis sisse ja sõit uue kodu poole algaski!
Kodus oli kutsikas alguses hästi arakene, tutvus alles uue olukorraga. Kass Artur oli hämmingus:)Kes tegelane see siis oleks?!:)
Perenõukogu üldise otsuse kohaselt sai meie koer endale nimeks TUUDUR, sest meile tundus, et ta on nii Tuuduri nägu:)
Praegu on Tuudur rahulik ja loomulikult imearmas. Imearmsaks jääb ka edaspidi, aga ilmselt mitte nii rahulikuks. Öösel oli tubli. Üldse ei niutsunud ega kaevelnud. Korra haugatas meie kassi peale ja siis muidugi Artur tegi talle käppaga popsu. Tuudur oli kohe kopsti oma pesas, pani pea käppadele ja magas:) Arvas vist, et anti käsk tuttu jääda:)Öösel läks ise pesast ajalehtedele pissile...Nii et igati tubli.
Praegu, kui mina siiin kirjutan, magab Tuudur mu jalgade juures õiglast und, sest kõht on täis, piss on tehtud ja tuba on armastusest tulvil:) Elu on lill!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar