Elas kord üks vahva perekond, kuhu kuulusid isa Tiit, ema Anu, poeg Johannes, keda kutsuti Jussiks, tütar Johanna, keda kutsuti Anniks ning väike pesamuna tütar Loore.
Nende elu veeres vaiksel päevast päeva nagu pall, kuni ühel kaunil novembrikuu päeval lisandus nende perre veel üks liige.
Kas teate, kes see oli?
See oli imearmas väike punasekarvaline kassipoeg.
Oh seda õnne ja rõõmu, mis kassipoeg lastele tõi!
Üheskoos hakati kassile nime valima. Juss pakkus Nitram, Annigi nõustus sellega. Õhtul tuli aga töölt issi Tiit ning ütles asjaliku moega:“See on ju kass Artur!“
Ja Artur temast saigi!
Kassipoeg kasvas jõudsalt ja tegi igasuguseid trikke.
Ühel nädalavahetusel oli aga perekonnal vaja Tõrva maama juurde sõita. Artur otsustati koju jättaL
Artur lipitses pahaaimamatult reisikottide ja pereliikmete ümber. Siis jäeti pisarsilmi hüvasti ja asuti teele. Artur jäi üksi........
Ta oli üksi päeva. Ta oli üksi öö....Oli üksi teise päeva ja öö ning tüki kolmandastki päevast........
Kogu selle aja paisus Arturis viha end hüljanud pere vastu. Ta kulm tõmbus kortsu ja karvad turri.......
Korraga kuulis ta võtit lukuaugus keeratavat ja oma peret ukse taga lobisemas.
Arturi viha oli paisunud hiigelsuureks. Ta tõmbas küüru selga ja valmistus HIIGELSUUREKS KÄTTEMAKSUHÜPPEKS!!!!!
Niipea, kui perekond uksest sisse astus, hüppas Artur krauhhhhhhh esimesele sisenejale jalasäärde!
Esimesena tuli aga emme Anu, kelle käes oli munarest 10 munaga. Emme Anu ehmatas Arturi rünnaku peale nii, et tema suust kostnud karjatus oli kuulda teise linna otsa. Munad kukkusid tal käest ja otse tema ees seisvale tütar Loorele pähe.
Aga see polnud veel kõik. Arturi viha polnud veel sugugi lahtunud. Tema järgmine ohver oli Juss, kes pahaaimamatult Arturit paitama läks. Artur, kes tundus nii armas ja nunnukene lõi oma teravad kassihambad Jussile käsivarde!
Juss pistis kisama: „Appi, appi, Artur hammustas mind!“ ja jooksis mööda korterit ringi.
Nüüd tundis Artur ennast juba natukene paremini, aga tema kättemaks ei olnud veel lõpule viidud.
Uksest tormas sisse tütar Anni. Nähes Arturit, tahtis ta teda kohe sülle võtta ja nunnutama hakata. Aga oh häda!!!!!
Arturi kättemaks oli kohutav ja ta hüppas kõigi nelja käpaga Annile pähe. Anni pistis karjuma ja jooksis närviliselt ringi, kuni emme Anu Arturi ta juustest välja kiskus.
Korteris valitses kohutav segadus.
Suure kisa peale tormas õuest tuppa issi Tiit. Ta nägi mööda korterit jooksvaid pereliikmeid ja ei mõistnud milles on asi. Tiit tahtis just aru pärida, mis lahti, kui Loore toast tormas kohale kass Artur.
Ta silmad põlesid punakalt, karvad olid turris ja küüned rünnakuks valmis. Enne kui issi Tiit midagi ette võtta jõudis, hüppas Artur talle kintsu külge ja hammustas teda valusasti!
Tiit pistis kisama ja õiendama:“ Artur, sa igavene kassivolask! Mida sa ometi teed!!??“
Perekond oli suures segaduses.
Mis nende armsa kassiga oli juhtunud?!
Artur aga oli oma viha välja valanud ja tuli nurrudes perekonna juurde miilustama.Kõik rahunesid tasapisi maha ja mõistsid, et oli viga Artur üksi koju jätta. Nad lubasid Arturile, et edaspidi sõidab ta nendega igale poole kaasa, sest
ARTURI KÄTTEMAKS ON KOHUTAV!!!!!:)