
Üldiselt on Artur hetkel hingepõhjani solvunud ja näib ilmselt arvavat, et tema pere on teda reetnud. Täna hommikul näiteks keeras ta mulle demonstratiivselt selja, kui üritasin temaga jutuotsale saada.....Keeldub toidust. Kutsikasse suhtub ettevaatlikult, sest ei oska ilmselt veel seisukohta võtta, kes see kummaline ja kohmakas tegelane on. Samas suhtub ilmselt ka poolehoiuga. Täna näiteks urgitses põrandavaasi põhjast välja oma mänguhiire ja tuli ning poetas selle suuremeelselt Tuuduri ette - öeldes sellega ilmselt, et noh, poisu, mängi ka pisut!
Tuudur on meil elanud nüüdseks juba 3 päeva. Juba hakkab kutsa üle saama oma ujedusest ja liigub jooksujalu meil sabas, närib varbaid või ripub susside ja hommikumantli küljes:)
Öösel magab meie "tita" ilusasti. Vahepeal tulevad mürahood peale, aga üldiselt pole hullu. Isegi oma hädad saab öösiti ilusasti ajalehele tehtud. Päeval, kui mujal korteris ka ringi liigub, siis juhtub ikka sirts sinna ja törts tänna tulema:) Aga ega me seda talle pahaks pane. ta on ju lihtsalt niiiiiii armas, et pahandada pole võimalik. Nii naljakas on vaadata, kuidas ta om armsate suurte, aga pisut kohmakate käppadega ringi vudib ja on hirmsasti hädas köögipõranda libedate kiviplaatidega...
Söömine läheb ladusalt, kõik, mis ette pannakse, ka ära süüakse!
Täna jäi Tuudur esimest korda 3 tunniks üksinda. Oli väga tubli. Tema "staap":) asub minu magamistoas. Seal hakkab Tuudur veetma ka oma ootustunde, kuni pere ära on. Täna oli suurem kakahunnikupidu õnneks tegemata:) ja Tuudur magas, kui meie Loorega koju tulime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar