Igasuguseid pilte Vaudest ja nende sõpradest:)

Jussi ja Anni 9. sünnipäev Tõrvas!

Lapsed Eismal Männiliival Maivi kohvikus:)

Elisabeti sünnipäeval Lüganusel: Ohhoo, Juss ja Anni ühel pildil:0

Elisabeti (Tiidu nooema venna tütar:)) sünnipäev Lüganusel. Suvi 2007

Johannes Ööbikuoru vaatlustornis.(suvi 2007)

Meie igasuvine Lõuna-Eesti turnee:) Suure Munamäe torni tipus. Vau ja Jursi tüdrukud:)

Johanna Vau:):)

Pidu,pidu,pidu ehk minu ja Tiidu sünnipäeva tähistamine. Mina, Malle ja Kaisa Maia:)

Artur peab silmas Tuudurit, kelle tegevus on üsna ette ennustamatu:)

TUUDUR

Natukene häbelik?!:)

Piret suutis Tuuduri imeilusasse asendisse saada. Kas pole kaunis koer!?

Meie pere igapäevane olukord: Artur sisiseb kusagil laua või kapi otsas ja Tuudur klähvib madalamal:)

Tuudur toimetab...

Nii nunnu Tuudur!!!!

Tuudur emme süles pealepildistamissessiooni:)

Jõulud 2007 Mulla tänaval:)

Aastalõpp

Käes on 30. detsember, eelviimane päev aastast 2007. Mõnus on niisama olla:)

lapsed on vanaema juures Tõrvas.....natukene tühi tunne on ilma nendeta, aga vähem kui nädalapärast on käed -jalad jälle meeletut sebimist täis nii et.

Selle laupäeva Potimees Arteris oli üks hea mõte Evelin Pangelt:"Õnn ei ole see, kui saad, mida tahad, vaid see, kui tahad seda, mida saad..." NOjah, mõtisklegem siis selle üle...

Jõuluõhtust..

Andres tuli oma lastega meile ja 24. detsembril ka Tõrva-vanaema.. Laste päev kulges loomulikult jõulumehe ootuses...ja emmedel vaaritamise-küpsetamise tähe all.

Lisan siia pärast ühe slaidiprogrammi meie selle aasta jõuludest.

Enne jõule oli mõistagi meeletult palju jooksmist rabelemist, nii et kogu aeg oli midagi teha....Järgmisel aastal peaks vist juba varakult kusagile ära minema...

Jussil oli poistekooriga mitu vahvat kontserti, mina olin vaatlejana kohal mõistagi neil kõigil. Väga armas ja suurejooneline oli 22. dets. kontsert Rakvere kirikus -tublid poisid!!!

Anni esines laulustuudioga raamatukogus ja oli väga tubli ning asjalik. Enne esinemist tegid nad ju palju proovi ja harjutasid ka mikrofoni laulmist. Anni tuli ühel päeval laulmast ja ütles mega-asjalikult, et emme, mulle tundub, noh ma täpselt ei tea, aga ma sain vist elus esimest korda mikrofoni käes hoida..... Kes Annit teavad-tunnevad võivad elavalt ette kujutada ka seda enesestmõistetavat ja vanainimeselikult asjalikku hääletooni ja hoiakut:):)

Loore rühma jõulupidu oli juba 17.dets.-loomulikult oli vahva ja armas. Sellised juntsud ei saagi ju olla muud kui armsad...

18. dets. käisime Loorega Rakvere teatris vaatamas "Muumitrolli jõuluund".Mul kippus hirmsasti jõuluuni peale -muudkui jooksed ja jooksed ringi ning ajad tähtsalt igasuguseid asju ja siis äkki pannakse hämarasse saali pehmele toolile istuma.....no arvake ise, kas ei tule mitte uni peale!

Tuudurist....

Kasvab suure raginaga. Iga päevaga närib meid üha rohkem....Käib juba õues:) Suhted Arturiga - pingelised:)

Inimesed, kust saaks aega osta?!

Täna oli Loore rühma jõulupidu....
Tegelikult on jõuluime peaaegu et kadunud. Kogu aeg on kusagile kiire ja ajast jääb puudu. Jõulutunne on haihtunud. Kadunud on ka jõuluime,millest mõni aeg tagasi rääkisin. Loore ei taha lasteaeda minna. Isegi tänane jõulupidu ei motiveerinud. Loore teatas minu jõulupeo ja jõuluvanajutu peale, et teda see jõuluvana ei huvitagi ja üleüldse ei taha ta mingeid kinke saada...Vot nii! NO eks ta ikka hommikul ju rühma läks, mis tal muud üle jäi! Ema on ju suur nagu mägi oma nõudmistega...kus sa hingekene pääsed!:)
Homsest algab Loore jõulupuhkus- tuleb minuga kooli tööle, sest minu vaimu- ja veenmisjõud on selleks aastaks otsas ja juurde ei oska kusagilt hankida. Kui keegi teab kohta, kust sellist kraami osta saab, andke teada!
Jussil-Annil oli koolis eelmisel neljapäeval imearmas algklasside jõulukontsert. Nende klass laulis kaks vahvat laulu,paar last luges luuletusi ning Juss koos oma klassivennaga tegid Playboxi Jaan Tätte ja Marko Matvere numbri kordust. No see oli tõeliselt armas- õnnepisarad tahtsid hinge matta:) Nagu sellistele hetkedele kohane, ei olnud kaasas kaamerat,et filmida ja pildistada, seetõttu jääb see imearmast hetk vaid mälestustesse...
Laupäeval läks Juss Virumaa poistekoori proovi, et siis kell 15 Jäneda mõisa startida ja õhtul seal kontsert koos kooriga anda. Mina, Loore ja Tiit käisime kuulamas-ülev!
Sel reedel,21. detsembril kell 11, esineb Juss poistekooriga Rakvere eragümnaasiumis, vahepeal käivad jõululõunal, teevad usinasti proovi ja õhtul kelle 19 on kontsert Kunda kirikus.
Selle aasta viimane esinemine on Jussil kooriga Rakvere kirikus 22. detsembril kell 18

Johanna esineb laulustuudio lapsena homme kell 18 kontserdil Raamatukogu saalis.

NO näete siis ise, tegemist on meeletult palju.
Peale kõige muu on Juss ja Anni mõlemad sügavalt nohused:( Õnneks tuleb vaheaeg ja saame tõsiselt ravile pühenduda.
Ah jaa! Homme läheme Loorega Rakvere teatrisse "Muumitrolli jõuluund" vaatama....

Ma ei tea, öeldakse, et kes palju teeb, see palju jõuab....Ei taha enam palju jõuda, tahaks puhata- jõulurahu ootan!!!

AEG

Täiesti märkamatult on viimasest siinkirjutamisest möödunud.......???????hmmm.......no ütleme arvestatavalt palju aega. AEG-kunagi pole aega! Kogu aeg muudkui lendle ringi. Tore, et varsti algab vaheaeg....enne seda on veel loomulikult sada ja seitse asja.....
Oleme peaaegu terved roosad ja rõõsad.
Tuudur kasvab suure raginaga. Iga päevaga muutub üha ulakamaks. Närib kõike ja kõiki. Hommikul, kui panen ennast riidesse, siis jätan targu hõrnad:) põlvikud jalga panemata, sest.....no mis te ise arvate!? Kas Tuudur närib jalgu ja rebib sukkasid?
No ja siis veel see Artur! Tuudur arvab, et on hullult kõva tegija! Muudkui klähvib Arturi peale. Arturil hing täis kargab, siis armu ei anna muidugi. Kui vaja ajab Tuudurit tagagi.

Kell on hetkel 5.22 hommikul.Und pole....liiga paljud asjad närivad mõtteid.....

Esmaspäev

Polnudki see esmaspäev nii väga sinine. Olime Loorega ju peaaegu 2 nädalat kodusel režiimil ja täna hommikul tundus tööleminek kuidagi kummaline. Nii kaua pole käinud ja siis äkki jälle. Kogu aeg oli tunne, et äkki ikka valele ajal ja vales kohas olen. No tegelikult olin ikka õigel ajal ja õiges kohas, st koolis tööl jälle. No esimene päev nii hull polnudki. Tekkis tunne, et natukene vist ikka oskan õpetaja olla.....Ei tea, kui kauaks?

Loore oli hommikul väga halvas tujus:( Peale pika loengu kuulamist päkapikkudest, jonnist ja seostest kommide toomise ja hea käitumise vahel, toimus üllatav metamorfoos....(mitte kohe muidugi, vaid peale seda, kui mina jõudsin juba ahastusest teise tuppa joosta)Kujutate ette, Loore, meie Loore ütles, et ta mõtles selle üle ja otsustas, et enam ei jonni. Teel lasteaeda tuli uus pauk! Loore teatas, et ta mõtles ümber ja otsustas lasteaeda pikaks päevaks jääda, st magama ka! No mis sa oskad kosta! Ei julgegi kohe midagi öelda. Eks ole näha, kui kauaks sellist opimistlikku meelt on. Loodetavasti kauemaks kui esmaspäeva hommik.

Ah jaa ja siis ütles veel, et tahab homme väga tantsima minna!!!

Jõuluime on vist sündinud:)

Tänane ilm on muidugi mega. Kui poole kahe ajal Rakveresse jõudis, siis hakkas tuiskama. Alguses midagi märga, aga siis sulaselget lund. Nii et lund on praegu palju! Tulge suusatama! Anni igastahes kiirustas ruttu õppima ja nüüd suusatab õues! Ise võiks ju ka nii tublik olla....

Käisime lastega täna ka uues Vaala kaubanduskeskuses. Suur on küll! Eriti meeldib, et lõpuks on hea raamatupood Rakveres - Apollo.

Ega ju Tuudurist rääkimata saa jätta. Oli tema üksiolemise poolpäev. Peab ütlema, et ta ei tee sellest numbrit. Sätib juba enne meie lahkumist ennast pessa magama. See-eest on meie koju saabudes täiesti ülevoolavas meeleolus. Hüpleb, võiks isegi öelda, et tanstib, närib meid, kust aga saab. Kohe, kui paotada mütside ja sallide hoiukohta, krabab väike pätt sealt endale kinda, salli või mütsi ja jookseb minema:) Meie rõõmuks on põrandale pere saabumise auks tehtud "kakakringlid" - tervitus perele!!!

Köögis kisub Tuudur nagi küljest käterätte ning riiulist põllesid, pajakindaid.

No ja Arturiga on ka tore sell ikka! Artur istub rahulikult ja Tuudur hüpleb ja kähvib kaugemal, kuni Arturi mõõt täis saab ja ta Tuuduri poole hiigelhüppe teeb.Tuudur jookseb muidugi krabinal minema ja Artur astub ülbelt võitjana minema:)

Ja ega Artur isegi kutsika suhtes ükskõikne ole. Peidab ennast garderoobi ja kui Tuudur uksest mööda jalutab, siis hüppab välja ja ehmatab. Haiget ei tee nad üksteisele üldse, pigem valdab mõlemat siiras uudishimu ja hinge piinav salasoov teist lähemalt tundma õppida. Näen Tuuduri pilgust, kuidas ta januneb kassi liikuvat saba närida:):):)

Nüüd on see väike "kakakringel" ise siin minu juures nagu kringel ja magab niiiii magusasti.....

Mõned pildid.Kellest siis veel, kui mitte Tuudurist:)!

Laupäev

Tänane laupäev on üle pika aja olnud tavaline ja kodune. Poputame aga oma koera ja oleme rõõmsad. Reedel tulid Kaisa ja Kata meie poole,nii et meied on palju:) Tuudur on rahul,sest nüüd on igal sammul keegi,kellega mängida ja keda närida.

Hommikupoolikul käis Tiit Mõedakul suusatamas ja lapsed olid temaga kaasas kelgumäge proovimas. Homme sõidame Suurekivile Teele sünnipäevale.Tiit jääb koju titevahti:) Järgmisel nädalal algab Tuuduri elus uus etapp -lähen tagasi tööle ja Tuudur peab harjuma üksi olema. NO jah, üksi ei ole ta ju tegelikult kunagi. Artur on talle sõbraks ja seltimeheks:)

Täna oli Tuudur nii tubli, läks ise oma "staapi" jalehtedele pissile ja isegi junnitas sinna:) Ega see ei tähenda, et sirts sinna ja törts tänna on nüüd läbi! Oh ei! Meie "rõõmuks" saame ikka paberirullidega ringi joosta küll ja veel!

Jussi ja Anni esimene koolipäev 1.09.2006

Ikka Tuudurist:)

Tuuduri suhted Arturiga.
Üldiselt on Artur hetkel hingepõhjani solvunud ja näib ilmselt arvavat, et tema pere on teda reetnud. Täna hommikul näiteks keeras ta mulle demonstratiivselt selja, kui üritasin temaga jutuotsale saada.....Keeldub toidust. Kutsikasse suhtub ettevaatlikult, sest ei oska ilmselt veel seisukohta võtta, kes see kummaline ja kohmakas tegelane on. Samas suhtub ilmselt ka poolehoiuga. Täna näiteks urgitses põrandavaasi põhjast välja oma mänguhiire ja tuli ning poetas selle suuremeelselt Tuuduri ette - öeldes sellega ilmselt, et noh, poisu, mängi ka pisut!

Tuudur on meil elanud nüüdseks juba 3 päeva. Juba hakkab kutsa üle saama oma ujedusest ja liigub jooksujalu meil sabas, närib varbaid või ripub susside ja hommikumantli küljes:)

Öösel magab meie "tita" ilusasti. Vahepeal tulevad mürahood peale, aga üldiselt pole hullu. Isegi oma hädad saab öösiti ilusasti ajalehele tehtud. Päeval, kui mujal korteris ka ringi liigub, siis juhtub ikka sirts sinna ja törts tänna tulema:) Aga ega me seda talle pahaks pane. ta on ju lihtsalt niiiiiii armas, et pahandada pole võimalik. Nii naljakas on vaadata, kuidas ta om armsate suurte, aga pisut kohmakate käppadega ringi vudib ja on hirmsasti hädas köögipõranda libedate kiviplaatidega...

Söömine läheb ladusalt, kõik, mis ette pannakse, ka ära süüakse!

Täna jäi Tuudur esimest korda 3 tunniks üksinda. Oli väga tubli. Tema "staap":) asub minu magamistoas. Seal hakkab Tuudur veetma ka oma ootustunde, kuni pere ära on. Täna oli suurem kakahunnikupidu õnneks tegemata:) ja Tuudur magas, kui meie Loorega koju tulime.

TUUDUR:)

Kohal ta ongi! Meie pere pesamuna, iiri setter TUUDUR!

Eile, pühapäeval 25. novembril, käisime kutsal järel. Pireti antud õpetussõnad kuulatud, mähkisime kutsa tekis sisse ja sõit uue kodu poole algaski!

Kodus oli kutsikas alguses hästi arakene, tutvus alles uue olukorraga. Kass Artur oli hämmingus:)Kes tegelane see siis oleks?!:)

Perenõukogu üldise otsuse kohaselt sai meie koer endale nimeks TUUDUR, sest meile tundus, et ta on nii Tuuduri nägu:)

Praegu on Tuudur rahulik ja loomulikult imearmas. Imearmsaks jääb ka edaspidi, aga ilmselt mitte nii rahulikuks. Öösel oli tubli. Üldse ei niutsunud ega kaevelnud. Korra haugatas meie kassi peale ja siis muidugi Artur tegi talle käppaga popsu. Tuudur oli kohe kopsti oma pesas, pani pea käppadele ja magas:) Arvas vist, et anti käsk tuttu jääda:)Öösel läks ise pesast ajalehtedele pissile...Nii et igati tubli.

Praegu, kui mina siiin kirjutan, magab Tuudur mu jalgade juures õiglast und, sest kõht on täis, piss on tehtud ja tuba on armastusest tulvil:) Elu on lill!

Jõulud 2006 Tõrvas!

Check out my FunPix!

Check out my Slide Show!

Uus pereliige

Ainult loetud päevad on veel jäänud meie pere uue liikme saabumiseni.

Field of Dreams Diablo

Kodust nime kutsal veel pole, eks me hakkame otsima ja vaagima erinevaid variante:)

Lisan siia veel ühe hästi armsa jutu Helga Nõult. Koeraomanikke peaks see eriti liigutama...

MU KOER ON VÄGA VANA INIMENE
Helga Nõu


Mu koer on väga vana inimene, natuke üle saja. Ta on mind armastanud sada aastat. Kas keegi on teid armastanud sada aastat?

Mu koer on väga vana inimene, aga ta armastus ei ole aastatega vähenenud, vastupidi. See on tugevam ja vastupidavam kui ühegi inim-inimese armastus. Kui mul on paha tuju, paneb ta pea viltu ja vaatab mulle otsa oma niiskete pruunide silmadega, püüdes aru saada, mis mul viga on. Ta paneb oma pehme nina mulle pihku nagu lohutuseks, et pole viga, küll läheb paremaks.

Mu koer on väga vana inimene ja ta ei jäta mind iialgi maha, niikaua kui ta elab. Küll jätan aga mina teda maha. Väga tihti. Kui ma ära lähen, jääb t ukse taha ootama ja ootab seal liikumatult, söömata ja joomata, kuni ma tagasi tulen. Kas on keegi inim-inimene teid niimoodi oodanud? Kui ma tagasi tulen, hüppab ta rõõmu pärast üles ja tahab mind kallistada. Kui mul on seljas uued riided, pahandan temaga ja lükkan ta endast eemale. Ta rõõmu tunnistuseks jääb põrandale loik.

Mu koer on väga vana inimene ja tal on raske oma põit kontrollida. Kui ta joob, näib vesi temast otse läbi jooksvat ja põrandale jäävad loigud. Algul olid väikesed loigud, ainult paar tilka, aga aja jooksul on loigud läinud järjest suuremaks, nii et varsti võib rääkida uputusest. Siis ma viskan ta välja ja seon õue trepi külge kinni. Ma jalutan temaga metsas ja aasal ja järve ääres ning ümber poole linna. Kui tagasi tuleme, on ta jalutuskäigust õnnelik ja janune ja joob veel rohkem vett ja teeb veel suuremaid loike.

Õnneks on olemas ajakirjandus. Meil käib „Eesti Päevaleht“ ja „Postimees“, meil käib „Uppsala Nya Tidning“ ja „Lääne Elu“. Naabritel käib „Dagens Nyheter“ ja „Svenska Dagbladet“. Laiali laotatuna põrandale teenivad ajalehed meid mitmekordselt ja tõhusalt – rootsi keeles „återanvänding“. Eriti armastab koer niisutada „Kultuurilehte“. „Eesti Ekspress“ ei kõlba kuhugi, selle läikivad libedad leheküljed ei võta üldse niiskust sisse.

„Nüüd peate selle koera magama panema,“ öeldakse mulle. Aga ei, vastan. „Mitte enne, kui ta hakkab mulle voodisse tegema. Sealt läheb piir.“

Öösel on inimene kõige mahajäetum. Siis on ta üksinda nii ihult kui hingelt. Siis kerkivad pinnale alateadvuse mustad mõtted ja ründavad painajalikud unenäod. Hommikupoole ööd, kella kolme-nelja vahel, on kõige kriitilisem tund, siis sureb kõige rohkem inimesi oma voodis. Neil ei ole arvatavasti koera. Koer tunneb, kui mul on midagi viga. Oma pehme tundliku ninaga kontrollib ta, et ma ikka veel hingan. Ta surub enda mu põlveõndlasse või selja taha, ta kaitseb mind ja kingib mulle oma soojuse. Mul on kohe tugi ja abi ja ma ei ole enam üksi.

Ühel hommikul oli ka voodis märg laik.

„See on juba skandaal! Siit läheb piir. Nüüd peate tõesti koera magama panema!“ öeldakse mulle.

Piir aga on nihkunud. Ma magan voodis, külje all lina, suur krabisev kilekott ja selle peal veel üks lina, mida pesen iga päev. Need ütlejad, kõik need targad ja arukad inimesed, nad ei ole ise saja-aastased ega ole neil ka kedagi, kes oleks neid sada aastat armastanud.

Isadepäev lasteaias

Loore rühma isadepidu toimus 13. novembril. Meie issi oli kahjuks samal ajal Moskvas, mistõttu teda esindasid emme ja Anni. Pidu oli armas. Saalis olid kaetud lauad, kuhu iga pere oli natukene näksimist toonud. Emmed-issisd istusid ja lapsed esinesid luuletuste, tantude, laulude ja pillimänguga. Pärast korraldasid kasvatajad veel issisdele igasuguseid mänge.

Isadepäev

Vahepeal toimus ju ka selline tähtis päev nagu isadepäev. Jussi ja Anni koolis toimus reedel, 9. novembril Rakvere spordihoones laste ja isade vaheline võistlus. Kes tahab pilte vaadata, siis Jussi-Anni klassi blogi on http://www.teatriklass.blogspot.com/

Kodune issi pidupäev oli ikka pühapäeval ja siis said lapsed omameisterdatud kingid issile üle anda.

Esimene lumi

Eelmisel reedel,16. novembril sadas päris korralik lumi maha, nii et väikesed Vaud läksid õue lumememme tegema. Ühe lumememme asemel kerkis kuuskede vahele aga 3 vahvat lumemeest:)

Samal päeval, õigemini sama päeva õhtul toimus Tallinnas ka Kaisa Lena sünnipäev. Pidu toimus vahval mängumaal Jungle Jack - tohutusuured täispuhutud batuudid ja näpuotsaga muid atraktsioone. Lastel oli igastahes lõbus:)

Kurb oli ainult see, et kui me lõpuks tagasi Rakveresse jõudsime, olid meie vahvad lumemehed ära lõhutud ja mütsid-sallid laiali loobitud:(

ARTUR

Meie pere üks liige on ju ka Artur nagu eelmisest jutustki selgus. Selle aasta oktoobris sai Artur 2-aastaseks. Parempoolsel pildil on kiisu alles beebieas:) Selleks hetkeks oli ta meie pool olnud vaid mõned päevad.

Praegu on tegemist juba ikka soliidse kõutsiga:)

Elas kord üks vahva perekond, kuhu kuulusid isa Tiit, ema Anu, poeg Johannes, keda kutsuti Jussiks, tütar Johanna, keda kutsuti Anniks ning väike pesamuna tütar Loore.
Nende elu veeres vaiksel päevast päeva nagu pall, kuni ühel kaunil novembrikuu päeval lisandus nende perre veel üks liige.
Kas teate, kes see oli?
See oli imearmas väike punasekarvaline kassipoeg.
Oh seda õnne ja rõõmu, mis kassipoeg lastele tõi!
Üheskoos hakati kassile nime valima. Juss pakkus Nitram, Annigi nõustus sellega. Õhtul tuli aga töölt issi Tiit ning ütles asjaliku moega:“See on ju kass Artur!“
Ja Artur temast saigi!
Kassipoeg kasvas jõudsalt ja tegi igasuguseid trikke.
Ühel nädalavahetusel oli aga perekonnal vaja Tõrva maama juurde sõita. Artur otsustati koju jättaL
Artur lipitses pahaaimamatult reisikottide ja pereliikmete ümber. Siis jäeti pisarsilmi hüvasti ja asuti teele. Artur jäi üksi........
Ta oli üksi päeva. Ta oli üksi öö....Oli üksi teise päeva ja öö ning tüki kolmandastki päevast........
Kogu selle aja paisus Arturis viha end hüljanud pere vastu. Ta kulm tõmbus kortsu ja karvad turri.......
Korraga kuulis ta võtit lukuaugus keeratavat ja oma peret ukse taga lobisemas.
Arturi viha oli paisunud hiigelsuureks. Ta tõmbas küüru selga ja valmistus HIIGELSUUREKS KÄTTEMAKSUHÜPPEKS!!!!!
Niipea, kui perekond uksest sisse astus, hüppas Artur krauhhhhhhh esimesele sisenejale jalasäärde!
Esimesena tuli aga emme Anu, kelle käes oli munarest 10 munaga. Emme Anu ehmatas Arturi rünnaku peale nii, et tema suust kostnud karjatus oli kuulda teise linna otsa. Munad kukkusid tal käest ja otse tema ees seisvale tütar Loorele pähe.
Aga see polnud veel kõik. Arturi viha polnud veel sugugi lahtunud. Tema järgmine ohver oli Juss, kes pahaaimamatult Arturit paitama läks. Artur, kes tundus nii armas ja nunnukene lõi oma teravad kassihambad Jussile käsivarde!
Juss pistis kisama: „Appi, appi, Artur hammustas mind!“ ja jooksis mööda korterit ringi.
Nüüd tundis Artur ennast juba natukene paremini, aga tema kättemaks ei olnud veel lõpule viidud.
Uksest tormas sisse tütar Anni. Nähes Arturit, tahtis ta teda kohe sülle võtta ja nunnutama hakata. Aga oh häda!!!!!
Arturi kättemaks oli kohutav ja ta hüppas kõigi nelja käpaga Annile pähe. Anni pistis karjuma ja jooksis närviliselt ringi, kuni emme Anu Arturi ta juustest välja kiskus.
Korteris valitses kohutav segadus.
Suure kisa peale tormas õuest tuppa issi Tiit. Ta nägi mööda korterit jooksvaid pereliikmeid ja ei mõistnud milles on asi. Tiit tahtis just aru pärida, mis lahti, kui Loore toast tormas kohale kass Artur.
Ta silmad põlesid punakalt, karvad olid turris ja küüned rünnakuks valmis. Enne kui issi Tiit midagi ette võtta jõudis, hüppas Artur talle kintsu külge ja hammustas teda valusasti!
Tiit pistis kisama ja õiendama:“ Artur, sa igavene kassivolask! Mida sa ometi teed!!??“
Perekond oli suures segaduses.
Mis nende armsa kassiga oli juhtunud?!
Artur aga oli oma viha välja valanud ja tuli nurrudes perekonna juurde miilustama.Kõik rahunesid tasapisi maha ja mõistsid, et oli viga Artur üksi koju jätta. Nad lubasid Arturile, et edaspidi sõidab ta nendega igale poole kaasa, sest
ARTURI KÄTTEMAKS ON KOHUTAV!!!!!:)

November on alanud

teine veerand koolis on kolinal veerema lükatud. Loore on kaks päeva nautinud emme lühemat tööpäeva ja saanud "lühikese päeva":) Kui ette teada, et lasteaias magama ei pea, on hommikune lasteaeda minek lausa lust ja lillepidu.
Juss ja Anni alustasid II veerandit tublilt. Iga päev on ilusasti ise ära õppinud. Tubli! Anni hakkas käima Rakvere muusikakooli laulustuudios. Ta ootas seda väga, loodame siis, et meedlib.

Publitseerin siinkohal Jussi ja Anni kirjandid klassiga Palmses käimisest.

Johanna Vau
"Palmses"

Palmses oli tore. Mulle väga meeldis. Kõige rohkem meeldis mulle see, et saime ise Palmses leiba küpsetada ja lehma lüpsta. Meile räägiti põnevaid asju. Pärast, kui leivad olid küpsenud, võtsime nad ahjust välja.
Meile räägiti vana aja elust ja näidati teravilju. Me mängisime mänge ja meile anti maavõid. See oli väga maitsev.
Me laulsime ja tantsisime.


Johannes Vau
KUIDAS ME KLASSIGA PALMSES KÄISIME.

Ühel koolipäeval läksime klassiga Palmsesse. Jõudsime bussiga kiiresti kohale. Kui olime kohal, tuli Palmse omanik meiega rääkima. Ta kutsus meid sisse. Sees saime leiba küpsetada. Seletasin Kevinile, kuidas leiba oleks lihtsam teha. Hakkasimegi leiba tegema. Tulid päris ilusad pätsid. Viisime need ahju. Siis tutvustas tädi meile masinaid, aga mina mõtlesin oma leivast, et missugune see välja näeb...
Peale masinate vaatamist käisime ühte nöörimängu mängimas. Mul see hästi välja ei tulnud. Minu pärast kukkus Henri maha. Selle mängu nimi oli.....Ma ei mäletagi selle mängu nime, aga vahva oli küll!
Lõpuks saabuski aeg leivad ahjust välja võtta. Muidugi oli leib värske ja isuäratav, aga ära ei saanud seda süüa, sest leiba tahtsime ka emale ja isale näidata.
Kevin tahtis leiba juba ampsata, aga mina ütlesin talle, et ärgu enne söögu, kui on emale seda näidanud. Kevini arvates oli leivalõhn nii hea, et ta tahtis leiva kohe ära süüa.
Lõpuks oligi meil aeg minema hakata. Ütlesime head aega ja läksime koju.
Minu emale see leib maitses. Samal ajal, kui mu ema leiba sõi, olin mina akna juures ja mõtelsin, et kindlasti ka Kevini ja teiste laste emadele meeldivad need leivad.
Meie sõit Palmsesse oli väga tore.

VOT SELLISED LOOD:)

Algus

Iga algus on ju raske.Viisin lõpuks täide oma ammuse mõtte ja alustasin pereblogi pidamist! Kas pole vahva?!

On sügisvaheaja kolmas päev (Juba!), lapsed on Tõrvas oma vanaema juures ja mina vihun vahelduva eduga kursuse jaoks tunnikonspekte teha:)

Esimene veerand Jussi ja Anni jaoks oli edukas. Hiilgasid heade hinnetega, nimelt oli kummalgi ainult 2 nelja. Tublid, mis muud! Aga kui ema-isa on nii tublid ja head ja andekad, siis ei saa ju lapsedki kehvemad olla:):)

Eks siis edaspidi lugege siit meie tegemistest ja kui hästi läheb, siis saate piltegi vaadata!