Käbi

Istun siin juba teist päeva laua taga ja teen oma koolitöid ja igasuguseid mõtteid käib pealuust läbi. Kuidas see võimalik on, kui inimene õpib ja peaks keskenduma ühele asjale. Tegelikult võiks keegi mulle anda Kartulipudru ordeni ainuüksi selle eest, et ma nii paljusid asju üheaegselt teha suudan. Eksamiks valmistumine sai peaaegu ühele poole (ei sisalda õppimist, ainult ettevalmistust:)), üks eelmiseks korraks tegemata jäänud harjutus on tehtud ja õppejõule saadetud, perele olen suutnud isegi kaks toidukorda kindlustada:), mis on tegelikult saavutus omaette! No ja siis veel lastega ja koeraga põllul uisutamas käimine ja pesupesemine ja koristamine ja nõudepesumasina täitmine-tühjendamine....isssand kas ma siis muud polegi teinud????.............?????
Nojah, polegi nii palju....aga ordeni võiks ikka ju anda:)
Lapsed kujutate ette, ei kisklegi hetkel, täielik vaikus on! Seetõttu ei liigu minu mõte ka. Ma vist suudan mõelda ja konstruktiivseid otsuseid vastu võtta ainult siis, kui ümberringi paras mäsu käimas on:)
Loore mängib oma toas mingit oma mängu, mis kõrvalt kuulates sarnaneb kangesti mehhiko seebikaga:)
Nonii, esimene näljane roomas kööki....võileiba tegema loomulikult:)
Mõtlesin siin ennist uusaastalubadustele. Loen ühte humoorikat päeviku-vormis raamatut teismelisest poisist, kes iga raamatu alguses annab oma uusaastalubadused.
Äkki lubaks ka midagi ja siis vaataks aasta lõpus, et kas lubadused ka midagi maksavad:)

1. Ma ei jäta koolitöid viimasele minutile
2. Ma panen oma riided garderoobis alati korralikult oma kohale.
3. Ma ei kisenda oma laste peale:)
4. Ma aitan vaeseid ja rumalaid:)
5. Ma aitan vanainimesi üle tee.
6. Ma sõidan kihutamata ja ei riku liikluseeskirju.
7. Ma ärkan hommikul äratuskella esimese helina peale.

Rohkem pole mõtete enam midagi lubada, muidu.....

Mis te arvate, misk on selle kirjutise pealikrjaks KÄBI?