Kuna juustukarask on muutunud meie sõprusringkonnas ütlemata populaarseks, siis panen siia retsepti üles:)
6dl jahu
3dl piima
3spl fariinsuhkrut või tavalist suhkrut (fariinsuhkruga on ikka palju parem:))
1/4 tl soola
3tl küpsetuspulbrit
100-150g võid/margariini
1dl riivitud juustu
Sega kuivained ja juust kokku, lisa või/margariin, näpi käega pudiks:), lisa piim, sega. Taigen tuleb selline kleepuv-veniv. Pane suurele ahjuplaadile 3 pätsi, võid märja käega pealt siluda. Ahjus hoia, kuni pätsid on pealt kenasti kuldpruunid, mina küpsetan u 250kraadises ahjus, aega ei tea, vaatan väljanägemise järgi:)
Kõige paremad soojana erinevate määrdejuustudega ja võiga:)
Head isu!
pühapäev, 13. detsember 2009
kolmapäev, 16. september 2009
laupäev, 12. september 2009
neljapäev, 9. juuli 2009
Vaulaste imelikud juhtumised Tallinna mittejuubelilaulupeol
Heheii! Jälle üks suurepärase ja järjepideva blogija etteaste:)
Vahepeal käisime laulupeol:) Ja selle meie käimise võiks tituleerida: "Vaulaste imelikud juhtumised Tallinna mittejuubelilaulupeol:)"
Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et lisaks oma lastele võtsin enda kaitsva tiiva alla ka vend Andrese 2 pliksi: Kaisa ja Kata. No ja selleks, et minna laulupeole, oli vaja rullida 2 autoga, sest Eesti Vabariigi seadused ja auto tehnilised võimalused lubavad ühte autosse paigutada ainult 2 lapsevanemat ja 3 last. Nonii, me siis rullisime päälinna 2 autoga. Kui kohutav peoelamus maksimaalselt ülerahvastatud lauluväljakul oli haripunkti jõudnud (frustratsioon sellest, et kõik seljas elasid, jalgadel tammusid ja mitte essugi ei näinud, oli tegelikult haripunktis!!!!)lahkusime me ühtse ja sõbraliku perena lauluväljakult. Enne seda oli saatus olnud meile armuline ja viinud meid kokku peretütar Anniga, kes sellel peol lauljana osales (moblad ju lauluväljakul ei töötanud, st liinid olid totaalselt umbes). Kokkulepe edasise Lasnamäe Üldgümnaasiumist üleskorjamise kohta sõlmitud, asusime reipal sammul oma autode poole teele.....
Vahepealne oli suht-koht sündmustevaene, nii et seda ma ei kirjelda.....
Alustada võiks taas sellest, kui autodele hääled sisse saime ja teed Lasnaka poole alustasime....Ühel ristmikul vasakulepööret sooritades signaalitas üks lollakas autojuht minu ümber tiireldes ja ma ei pannud tähele, et isa Tiit oma auto punase fooritule ees peatas ning põrutasin talle otsa:):):)
Oh seda nalja ja naeru, mis nüüd järgnes:)
Me suutsime pikkade, ma kordan PIKKADE vaidluste tulemusel sõlmida mingigi kokkuleppe kahjude hüvitamise osas. Mina ju süüdi polnud, süüdi on ju ikka see, kellele otsa sõidetakse. Kes tal käskis punase tulega ristmikule sitsima jääda:)?!
Itsitasime nats ristmikul ja tegime profikaameraga pilte oma kaunitest avariist puretud autodest, iseendist, lastest ja pealtvaatajatest ning asusime lõpuks teele Lasnaka poole. Saime Anni kätte ja otsustasime, et ei koju lähe me, vaid hoopis Mäkkarisse burksi sööma:)Seal selgus, et järts on uue aastani, aga me ei andnud alla, vaid seisime ikka kenasti lõpuni. Pugisime vatsad burksi täis ja asusime koju sõitma. No koju me igastahes jõudsime, nii et:)
LÕPP HEA; KÕIK HEA:)
Vahepeal käisime laulupeol:) Ja selle meie käimise võiks tituleerida: "Vaulaste imelikud juhtumised Tallinna mittejuubelilaulupeol:)"
Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et lisaks oma lastele võtsin enda kaitsva tiiva alla ka vend Andrese 2 pliksi: Kaisa ja Kata. No ja selleks, et minna laulupeole, oli vaja rullida 2 autoga, sest Eesti Vabariigi seadused ja auto tehnilised võimalused lubavad ühte autosse paigutada ainult 2 lapsevanemat ja 3 last. Nonii, me siis rullisime päälinna 2 autoga. Kui kohutav peoelamus maksimaalselt ülerahvastatud lauluväljakul oli haripunkti jõudnud (frustratsioon sellest, et kõik seljas elasid, jalgadel tammusid ja mitte essugi ei näinud, oli tegelikult haripunktis!!!!)lahkusime me ühtse ja sõbraliku perena lauluväljakult. Enne seda oli saatus olnud meile armuline ja viinud meid kokku peretütar Anniga, kes sellel peol lauljana osales (moblad ju lauluväljakul ei töötanud, st liinid olid totaalselt umbes). Kokkulepe edasise Lasnamäe Üldgümnaasiumist üleskorjamise kohta sõlmitud, asusime reipal sammul oma autode poole teele.....
Vahepealne oli suht-koht sündmustevaene, nii et seda ma ei kirjelda.....
Alustada võiks taas sellest, kui autodele hääled sisse saime ja teed Lasnaka poole alustasime....Ühel ristmikul vasakulepööret sooritades signaalitas üks lollakas autojuht minu ümber tiireldes ja ma ei pannud tähele, et isa Tiit oma auto punase fooritule ees peatas ning põrutasin talle otsa:):):)
Oh seda nalja ja naeru, mis nüüd järgnes:)
Me suutsime pikkade, ma kordan PIKKADE vaidluste tulemusel sõlmida mingigi kokkuleppe kahjude hüvitamise osas. Mina ju süüdi polnud, süüdi on ju ikka see, kellele otsa sõidetakse. Kes tal käskis punase tulega ristmikule sitsima jääda:)?!
Itsitasime nats ristmikul ja tegime profikaameraga pilte oma kaunitest avariist puretud autodest, iseendist, lastest ja pealtvaatajatest ning asusime lõpuks teele Lasnaka poole. Saime Anni kätte ja otsustasime, et ei koju lähe me, vaid hoopis Mäkkarisse burksi sööma:)Seal selgus, et järts on uue aastani, aga me ei andnud alla, vaid seisime ikka kenasti lõpuni. Pugisime vatsad burksi täis ja asusime koju sõitma. No koju me igastahes jõudsime, nii et:)
LÕPP HEA; KÕIK HEA:)
laupäev, 13. juuni 2009
Suurepärase blogija taasilmumine...

Ma olen maailma parim blogija! Minu sissekanded on väga järjepidevad ja kõik saavad seetõttu kursis olla Vaupere tegemistega.
ma ei hakka siinkohal tagasi vaatama sündmustele, mis vahepeal juhtunud. Ei ühele sündmusele ikka vaatan. perepoeg Johannes Vau sai suure au osaliseks, kuna tema jutt valiti Rakvere linna jutukonkursil esimese koha vääriliseks:)
Linnapea surus kätt ja kiitis ning boonusena sai Juss vestelda Leelo Tunglaga, kellega arutles jutukirjutamise valupunktide üle;)
Lisan siia tema jutu ka:)
MINU KODULINN RAKVERE
Minu kodulinnaks on juba 7 aastat olnud Rakvere. Elan Mulla tänaval Rakvere Reaalgümnaasiumi lähedal. Oma kodu aknast välja vaadates näen ridadeviisi garaaže. Need on koledad ja räämas. Minu kodu lähedal pole ühtegi mänguväljakut.
Ühel päeval tulin mõttele, et mis siis kui need garaažid muuta laste vaba aja keskuseks. Igast garaažist saaks kujundada mingi tegevuskeskuse: strateegiamängude tuba, naljatuba, noorte tehnikahuviliste tuba, puutöötuba, loodushuviliste tuba jne. Tüdrukutele võiks ikka ka mõelda. Neil võiksid seal olla näiteks käsitöötuba, moetuba, nukutuba jne. Kindlasti peaks seal olema raamatuhuviliste tuba, kus saab raamatuid lugeda, neist filme teha ja ise näitlemisoskust proovida.
Seal on ka paar suuremat garaaži. Mõtlesin, et neisse saaks teha suurte batuutide toad, kus on ka liumägesid, palle, köisi ja redeleid. Võiksid olla ka seiklusrajad.
Loodust peab säästma, seega võiks elektrienergiat toota suured päikesepatareid, mis paigutatakse garaažide katustele.
Garaažide juures on ka veetünnid. Need võiks tühjaks valada, kauniks värvida ja neisse limonaadi kallata. Tünnid on torude abil ühenduses garaažidega, nii et lastel on võimalik oma huvikeskuses kraanist limonaadi juua. Igas kohas oleks erinev jook.
Samuti mõtleks välja hõljukautod, millega nende huvitubade vahel saab liikuda.
Rakverelased võiksid luua kontakte ufodega, kes õpetaksid meid. Ma arvan, et nii muutuks maailma paremaks.
Unistada on ilus ja mina unistan, et need Mulla tänava koledad garaažid saavad uue elu ja lapsed saavad enda linnaosa. Lastelinn Rakveres Mulla tänaval – see kõlab uhkelt!
Minu kodulinnaks on juba 7 aastat olnud Rakvere. Elan Mulla tänaval Rakvere Reaalgümnaasiumi lähedal. Oma kodu aknast välja vaadates näen ridadeviisi garaaže. Need on koledad ja räämas. Minu kodu lähedal pole ühtegi mänguväljakut.
Ühel päeval tulin mõttele, et mis siis kui need garaažid muuta laste vaba aja keskuseks. Igast garaažist saaks kujundada mingi tegevuskeskuse: strateegiamängude tuba, naljatuba, noorte tehnikahuviliste tuba, puutöötuba, loodushuviliste tuba jne. Tüdrukutele võiks ikka ka mõelda. Neil võiksid seal olla näiteks käsitöötuba, moetuba, nukutuba jne. Kindlasti peaks seal olema raamatuhuviliste tuba, kus saab raamatuid lugeda, neist filme teha ja ise näitlemisoskust proovida.
Seal on ka paar suuremat garaaži. Mõtlesin, et neisse saaks teha suurte batuutide toad, kus on ka liumägesid, palle, köisi ja redeleid. Võiksid olla ka seiklusrajad.
Loodust peab säästma, seega võiks elektrienergiat toota suured päikesepatareid, mis paigutatakse garaažide katustele.
Garaažide juures on ka veetünnid. Need võiks tühjaks valada, kauniks värvida ja neisse limonaadi kallata. Tünnid on torude abil ühenduses garaažidega, nii et lastel on võimalik oma huvikeskuses kraanist limonaadi juua. Igas kohas oleks erinev jook.
Samuti mõtleks välja hõljukautod, millega nende huvitubade vahel saab liikuda.
Rakverelased võiksid luua kontakte ufodega, kes õpetaksid meid. Ma arvan, et nii muutuks maailma paremaks.
Unistada on ilus ja mina unistan, et need Mulla tänava koledad garaažid saavad uue elu ja lapsed saavad enda linnaosa. Lastelinn Rakveres Mulla tänaval – see kõlab uhkelt!
pühapäev, 1. märts 2009
Johanna luuletus:)
Mõnus talv
Hei Hops,
Hei Hops!
Kelgud rõõmsalt liuglevad,
uisud
ja
suusad
lumel libisevad
hästi!
Hei Hops,
Hei Hops!
Mägi on lume all
ja
seda kaitseb
lumemees,
kellel vahvad nööbid ees:)
Hei Hops,
Hei Hops!
Kelgud rõõmsalt liuglevad,
uisud
ja
suusad
lumel libisevad
hästi!
Hei Hops,
Hei Hops!
Mägi on lume all
ja
seda kaitseb
lumemees,
kellel vahvad nööbid ees:)
teisipäev, 24. veebruar 2009
Eesti Vabariigi 91. sünnipäev! paraad Narvas!



Käisime isaga Narvas paraadi vaatamas. Paraad algas kell 11. Me nägime president Toomas Henrik Ilvest.
Masinatest meeldisid mulle kõige rohkem soomukid. Veel oli seal ka õhutõrje. Sõduritel olid seljas raketiheitjad. Mulle meeldis üks väeosa, mis oli valgetes kaitseriietes. Issile meeldisid haubitsatega masinad.
esmaspäev, 23. veebruar 2009
laupäev, 21. veebruar 2009
Veebruarikuumus:)
Palju vett on merre voolanud ajast, mil viimati siia midagi kirja panin....Ei tea, kelle süü see peaks olema?!
Uusaastalubadused! Lubasin siin ja ka Orkutis, et aitan pimedaid ja vanainimesi üle tee. Kahjuks pole avanenud soodsat võimalust seda lubadust täita. Seelikuid riidepuule ei riputa, plaate plaadiümbrisesse ei pane, kohati kipun kihutama......garderoobiriiulid on naguXXX (ei kannata kriitikat) EHK KAHE SÕNAGA - katteta lubadused! Kurb tõdeda, aga kahe kuuga pole suutnud ühtegi lubadust täita:( Ah jaa laste peale ka ikka karjun aeg-ajalt:( TROPP!!!
Talv küll sel aastal hellitab meid! Käime Tuuduriga põllul iga päev suusatamas, mõnna:) Tuudurile mõjub see hästi! Minu sportlikus ja kaloratiivses vormis pole seni muutusi märgata:) Ei tea, mille või kelle kraesse selle süü võiks kirjutada! Keegi peaks ju ikkagi süüdi olema:)Nii oleks kergem elada:)
UhUUdiseid ei ole vist mingeid, kõik selline igapäevane pudi-padi:)
Eks kirjutamiseni siis.....mõnede kuude pärast:)
Uusaastalubadused! Lubasin siin ja ka Orkutis, et aitan pimedaid ja vanainimesi üle tee. Kahjuks pole avanenud soodsat võimalust seda lubadust täita. Seelikuid riidepuule ei riputa, plaate plaadiümbrisesse ei pane, kohati kipun kihutama......garderoobiriiulid on naguXXX (ei kannata kriitikat) EHK KAHE SÕNAGA - katteta lubadused! Kurb tõdeda, aga kahe kuuga pole suutnud ühtegi lubadust täita:( Ah jaa laste peale ka ikka karjun aeg-ajalt:( TROPP!!!
Talv küll sel aastal hellitab meid! Käime Tuuduriga põllul iga päev suusatamas, mõnna:) Tuudurile mõjub see hästi! Minu sportlikus ja kaloratiivses vormis pole seni muutusi märgata:) Ei tea, mille või kelle kraesse selle süü võiks kirjutada! Keegi peaks ju ikkagi süüdi olema:)Nii oleks kergem elada:)
UhUUdiseid ei ole vist mingeid, kõik selline igapäevane pudi-padi:)
Eks kirjutamiseni siis.....mõnede kuude pärast:)
pühapäev, 18. jaanuar 2009
Juss räägib natukene oma praegusest lemmikraamatust Tsatsiki
Jõulumees tõi mulle raamatud "Tsatsiki ja mamps", "Tsatsiki ise" ja päkapikk töi raamatu "Tsatsiki ja armastus". Olen alustanud raamatuga "Tsatsiki ja mamps" - väga naljakas raamat on:)
Mulle meeldis, kuidas Mamps tegi Tsatsikile südame, kus oli peal T+M ja all oli suurelt trükitud TÕDE. Tsatsiki pani selle Maria sahtlisse, sest talle meeldis Maria. Ta küsis õpetajalt, millal nad hakkavad vihikutesse kirjutama, sest vihikud oli vaja sahtlist võtta. Aga ta pidi seda nii kaua ootama, et tal tuli kakahäda:) Ta läks WC-sse, aga tal tuli kaka püksi:):):) Ta arvas, et Maria ei taha endale sellist poissi, kes "ennast täis teeb" ja selle õnnetuse varjamiseks püüdis ta oma alukad vetsust alla lasta. See aga ei õnnestunud ja vetsupott hakkas üle ajama. Teised lapsed nägid seda ja hakkasid Tsatsikit narrima. Kusirott Morten aga Tsatsikit ei norinud, vaid nad rääkisid hoopis oma õpsidest. Mortenile õps ei meeldinud.
Mulle meeldis ka see lugu, kui Mamps koos Tsatsikiga kooli tuli ühe kakluse pärast. Mamps hakkas direga rääkima, et ta ei luba, et koolis on kaklused. Ta võttis dire prillid ja narritas. Dire läks kurjaks. Mamps tahtis, et dire lubaks kakluste osas midagi ette võtta. Mamps nägi kusirott Mortenit ja tema jõuku. Mamps järgnes neile ja koputas Mortenile seljale, et räägime juttu. Siis hakkas Mamps Morteniga kaklema. Mamps oli karated õppinud ja ta tegi Mortenile tuule alla.
Ükskord sai Tsatsiki kusirott Morteni peale nii kurjaks, et lõi oma supitaldriku Mortenile näkku selle eest, et too Villit kiusas.
Kui edasi loen, siis hoian teidki kõigega kursis:)
Mulle meeldis, kuidas Mamps tegi Tsatsikile südame, kus oli peal T+M ja all oli suurelt trükitud TÕDE. Tsatsiki pani selle Maria sahtlisse, sest talle meeldis Maria. Ta küsis õpetajalt, millal nad hakkavad vihikutesse kirjutama, sest vihikud oli vaja sahtlist võtta. Aga ta pidi seda nii kaua ootama, et tal tuli kakahäda:) Ta läks WC-sse, aga tal tuli kaka püksi:):):) Ta arvas, et Maria ei taha endale sellist poissi, kes "ennast täis teeb" ja selle õnnetuse varjamiseks püüdis ta oma alukad vetsust alla lasta. See aga ei õnnestunud ja vetsupott hakkas üle ajama. Teised lapsed nägid seda ja hakkasid Tsatsikit narrima. Kusirott Morten aga Tsatsikit ei norinud, vaid nad rääkisid hoopis oma õpsidest. Mortenile õps ei meeldinud.
Mulle meeldis ka see lugu, kui Mamps koos Tsatsikiga kooli tuli ühe kakluse pärast. Mamps hakkas direga rääkima, et ta ei luba, et koolis on kaklused. Ta võttis dire prillid ja narritas. Dire läks kurjaks. Mamps tahtis, et dire lubaks kakluste osas midagi ette võtta. Mamps nägi kusirott Mortenit ja tema jõuku. Mamps järgnes neile ja koputas Mortenile seljale, et räägime juttu. Siis hakkas Mamps Morteniga kaklema. Mamps oli karated õppinud ja ta tegi Mortenile tuule alla.
Ükskord sai Tsatsiki kusirott Morteni peale nii kurjaks, et lõi oma supitaldriku Mortenile näkku selle eest, et too Villit kiusas.
Kui edasi loen, siis hoian teidki kõigega kursis:)
Käbi
Istun siin juba teist päeva laua taga ja teen oma koolitöid ja igasuguseid mõtteid käib pealuust läbi. Kuidas see võimalik on, kui inimene õpib ja peaks keskenduma ühele asjale. Tegelikult võiks keegi mulle anda Kartulipudru ordeni ainuüksi selle eest, et ma nii paljusid asju üheaegselt teha suudan. Eksamiks valmistumine sai peaaegu ühele poole (ei sisalda õppimist, ainult ettevalmistust:)), üks eelmiseks korraks tegemata jäänud harjutus on tehtud ja õppejõule saadetud, perele olen suutnud isegi kaks toidukorda kindlustada:), mis on tegelikult saavutus omaette! No ja siis veel lastega ja koeraga põllul uisutamas käimine ja pesupesemine ja koristamine ja nõudepesumasina täitmine-tühjendamine....isssand kas ma siis muud polegi teinud????.............?????
Nojah, polegi nii palju....aga ordeni võiks ikka ju anda:)
Lapsed kujutate ette, ei kisklegi hetkel, täielik vaikus on! Seetõttu ei liigu minu mõte ka. Ma vist suudan mõelda ja konstruktiivseid otsuseid vastu võtta ainult siis, kui ümberringi paras mäsu käimas on:)
Loore mängib oma toas mingit oma mängu, mis kõrvalt kuulates sarnaneb kangesti mehhiko seebikaga:)
Nonii, esimene näljane roomas kööki....võileiba tegema loomulikult:)
Mõtlesin siin ennist uusaastalubadustele. Loen ühte humoorikat päeviku-vormis raamatut teismelisest poisist, kes iga raamatu alguses annab oma uusaastalubadused.
Äkki lubaks ka midagi ja siis vaataks aasta lõpus, et kas lubadused ka midagi maksavad:)
1. Ma ei jäta koolitöid viimasele minutile
2. Ma panen oma riided garderoobis alati korralikult oma kohale.
3. Ma ei kisenda oma laste peale:)
4. Ma aitan vaeseid ja rumalaid:)
5. Ma aitan vanainimesi üle tee.
6. Ma sõidan kihutamata ja ei riku liikluseeskirju.
7. Ma ärkan hommikul äratuskella esimese helina peale.
Rohkem pole mõtete enam midagi lubada, muidu.....
Mis te arvate, misk on selle kirjutise pealikrjaks KÄBI?
Nojah, polegi nii palju....aga ordeni võiks ikka ju anda:)
Lapsed kujutate ette, ei kisklegi hetkel, täielik vaikus on! Seetõttu ei liigu minu mõte ka. Ma vist suudan mõelda ja konstruktiivseid otsuseid vastu võtta ainult siis, kui ümberringi paras mäsu käimas on:)
Loore mängib oma toas mingit oma mängu, mis kõrvalt kuulates sarnaneb kangesti mehhiko seebikaga:)
Nonii, esimene näljane roomas kööki....võileiba tegema loomulikult:)
Mõtlesin siin ennist uusaastalubadustele. Loen ühte humoorikat päeviku-vormis raamatut teismelisest poisist, kes iga raamatu alguses annab oma uusaastalubadused.
Äkki lubaks ka midagi ja siis vaataks aasta lõpus, et kas lubadused ka midagi maksavad:)
1. Ma ei jäta koolitöid viimasele minutile
2. Ma panen oma riided garderoobis alati korralikult oma kohale.
3. Ma ei kisenda oma laste peale:)
4. Ma aitan vaeseid ja rumalaid:)
5. Ma aitan vanainimesi üle tee.
6. Ma sõidan kihutamata ja ei riku liikluseeskirju.
7. Ma ärkan hommikul äratuskella esimese helina peale.
Rohkem pole mõtete enam midagi lubada, muidu.....
Mis te arvate, misk on selle kirjutise pealikrjaks KÄBI?
teisipäev, 6. jaanuar 2009
JÕULUD TÕRVAS 2008





KAROLIINA JA ANDRES OLID ANNILE TAUSTATANTSIJATEKS:):)
Tellimine:
Postitused (Atom)